on elu kummaline
ta imeb isemoodi
kord ärkad üles kraavis
kord ärkad võõras voodis
löön vahest rinna ette
ja vahest tunnen häbi
kas nutaks silmad välja
või näriks kõri läbi

ma tihti õigel ajal
võin olla õiges kohas
võin öelda et mu hing ei
saa olla päris puhas
ja need kes valgust näevad
nad kõik on minu varjus
ma kuningaks saan päeval
ja öösel olen kerjus

tule mu juurde kallis
ja hoia mind täna
tule mu juurde kallis
võtame mis võtta annab

mis mõte teha plaane
ja räigelt rabeleda
kui keegi kadetseb ja
kui keegi plaanib sõda
miks mitte armastada
ja ennast ohvriks tuua
miks mitte nautida ja
üks peeker tühjaks juua

ei tea mis kraabib hinge
miks neelan valu alla
on vale päev mul ilmselt
või lihtsalt paha olla
on elu kummaline
ja vahel päris raske
kuid ilma selleta vist
lämbuks igavusse

ma tean mis oleks lihtne, mis oleks hea
ballaadi õnnetusest tegema peaks
kuid õnneks paranen ma su võluväel
küll sa näed