Öise kiirtee õrnad kiired
kaunis tundmatu toon
helisev valgus ja maanteejoon
mis kaob kui illusioon
vaatepilt mil pole piire
tundub nagu ikoon
tühjuses kiirtee ja valge joon
mis kaob kui illusioon

kannab öö meid endaga
ja jälgi meist ei jää
kilomeetrid lendavad
meid kutsub justkui tuhat häält

enne veel kui öösse tuule-
klaasilt kajab su naer
võtan su käe ja see on soe
ja läbi meie voolab aeg
naeratuseks seob me huuled
maantee helendav pael
kauguse kutse ja muu ei loe
ja läbi meie voolab aeg

kannab öö meid endaga
ja jälgi meist ei jää
kilomeetrid lendavad
meid kutsub justkui tuhat häält

vaikselt meie poole liigub
pilgus peegelduv tee
kustutan tuled kuid valgus jääb
ja meie ümber miski veel
hetkeks kaugusest saab kiirus
kõrval taga ja ees
ilu su silmades aeg su käes
ja meie ümber miski vel