Vikerkaar on taeva üle,
igal pilvel ise värv,
seisan vööni vete süles,
ümber valge linnuparv,
valged juuksed valges vahus,
lainte mängust märjad käed,
kas ehk siis saan hingerahu?
kestma kui jääb päev...

päev mis iial ei läe looja,
päev mis ööl ei luba tulla,
päev kui tõega elu tooja,
silmapiiril paistma jääb...

see on päev mil tähti sajab,
õhtu,öö ja hommik kaob,
ei kao kuu,küll taevarajad,
jääb poeedi jaoks...

tuleb öö,toob mustad varjud,
tema ees miks taandub päev?
päikse poole üles karjun,
et ta alles jääks...

päev mis iial ei läe looja,
päev mis ööl ei luba tulla,
päev kui tõega elu tooja,
silmapiiril paistma jääb...

päev mis iial ei läe looja,
päev mis ilmakulda väärt,
meie näo ja ilu looja,
see on igavene päev...

päev mis iial ei läe looja,
päev mis ilmakulda väärt,
meie näo ja ilu looja,
see on igavene päev....