Võtta võid kõik mu kullatud keed
Käevõrud heita kaevu
Jäta vaid mulle, vaevade teel, alles mu naer
Kuldaväärt naer
Hallitab hõbe ja kahvatub kuld
Pärlikee mureneb kildhaaval
Muretut meelt ja südametuld
Kallimaks kuulutan ma

Ei aima, me keegi, mis ootab meid veel
Ja meeletul teel heitlik on meel

Rajud ja tuuled, merel ja maal
Maailma muuta võivad
Tundeile ikka jääb kullakaar
Pilvede all, pilvede all
Naeratus kandami hinge pealt viib
Leevendab valu ja vaeva
Nõnda ka laeval, puri kui tiib
Viib üle vaevade tee

Ei aima, me keegi, mis ootab meid veel
Ja meeletul teel heitlik on meel
Ei aima, me halba, kuid iialgi liiga ei tee
Ka naer, mille valgel näib veel heledam tee

Ei aima, me keegi, mis ootab meid veel
Ja meeletul teel heitlik on meel
Ei aima, me halba, kuid iialgi liiga ei tee
Ka naer, mille valgel näib veel heledam tee