Iga päev, iga tund jälgin teraselt sind
Sinu kannul käin, saadan hääletu varjuna ma
Järgin teraselt sind

Kõik, mis teed, ma tean
Seda varjata sa minu ei saa
Sinu varjuna teada kõik saan
Järgin teraselt sind

Ja sa võid elada tehismaailmast aru saamata
Et on tühi su hing
Ja kui sa jooksedki selle kõige eest
Mis või korraks riivab sinus rahu suurt
Sa ei karda ju muud

Kuid joosta enda varjude eest ei saa
Kuid joosta enda varjude eest ei saa

Ühel unetul ööl, mingi rahutus suur
Sulle hinge poeb, süda häirekellana lööb
Kaob jalge alt pind

Miski haiget teeb, aina närib sind
Hinge kahtlus poeb, millest praegu jagu veel saad
Ja sa põgened veel
Sa oled elanud tehismaailmast aru saamata
Et on tühi su hing

Ja kui sa jooksedki selle kõige eest
Mis või korraks riivab sinus rahu suurt
Sa ei karda ju muud

Kuid joosta enda varjude eest ei saa
Kuid joosta enda varjude eest ei saa

Miski haiget teeb, aina närib sind
Hinge kahtlus poeb, millest praegu jagu veel saad
Ja sa põgened veel

Kuid joosta enda varjude eest ei saa
Kuid joosta enda varjude eest ei saa
Kuid joosta enda varjude eest ei saa
Kuid joosta enda varjude eest ei saa
Kuid joosta enda varjude eest ei saa
Kuid joosta enda varjude eest ei saa