Kuigi juba hilisöö,
ma istun ärkvel, pole und.
Toas vaikus närve sööb –
nüüd minu mõtteis oled sa.
Sind tahan suudelda.

Ei,
sest olen liiga noor ma veel.
Ei
ja käimata on koolitee
ja kuulama pean oma vanemaid.

Ei,
sest ema mulle ütles nii.
Ei,
ei tohi olla teisiti,
sest alles hiljuti täis viisteist sain.

Ammu möödas kesköötund,
ma vähkren voodis teki all.
Näen sinust öösel und –
nüüd minu mõtteis oled sa.
Sind tahan suudelda.

Ei,
sest olen liiga noor ma veel.
Ei
ja käimata on koolitee
ja kuulama pean oma vanemaid.

Ei,
sest ema mulle ütles nii.
Ei,
ei tohi olla teisiti,
sest alles hiljuti täis viisteist sain.

Kõrvus kumiseb mul viis,
mida tookord makilt kuulsime.
Ei teadnud ma veel siis,
et minu mõtteis oled sa.
Sind tahan suudelda.

Ei,
sest olen liiga noor ma veel.
Ei
ja käimata on koolitee
ja kuulama pean oma vanemaid.

Ei,
sest ema mulle ütles nii.
Ei,
ei tohi olla teisiti,
sest alles hiljuti täis viisteist sain.